Eetika ja IT (15.05-22.05)

Kursuse viimase nädala teemaks on IT ja eetika ristumiskohad. Postitus mõtisklen, kas minu meelest saab mingi tehnoloogia olla olemuselt eetiline või ebaeetiline. Üldjoontes olen seisukohal, et sellise erisuse tegemine on keeruline ja ei saa kindlalt väta, et a priori oleks (või poleks) tehnoloogia tingimata eetiline või ebaeetiline.

Postituse pilt: Pexels

Eetilisus versus ebaeetilisus

Küsimus sellest, kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest eetiline või ebaeetiline, on muutunud eriti aktuaalseks käsikäes infoühiskonna kujunemisega. Mida enam mõjutavad digilahendused inimeste igapäevaelu, suhtlemist ja otsuseid, seda sagedamini kerkib esile ka küsimus nende moraalsest olemusest. Minu hinnangul ei saa tehnoloogiat enamasti pidada juba ette heaks või halvaks, sest selle tähendus sõltub korraga nii kasutusviisist, eesmärgist kui ka mõjust.

Heaks näiteks sobivad internet ja sotsiaalmeedia, mida võib vaadelda korraga nii kasulike kui problemaatilistena. Ühelt poolt on need avanud inimestele uusi võimalusi suhtlemiseks, õppimiseks ja koostööks, teisalt aga toonud kaasa valeinfo leviku, sõltuvuskäitumise ning privaatsusega seotud probleemid. Seetõttu ei näi veenev käsitlus, mille järgi tehnoloogia ise oleks üheselt eetiline või ebaeetiline, sest sama vahend võib eri olukordades anda väga erineva tulemuse. Omamoodi määravaks teguriks on minu meelest siinkohal ka aeg, sest ajapikku igas tehnoloogias, mis võis algselt olla loodud kasutooval või heatahtlikul eesmärgil, kerkivad esile problemaatilised tahud.

Samas ei tähenda see, et tehnoloogia oleks täielikult neutraalne. Juba tehnoloogiliste lahenduste loomisel tehakse valikuid, mis mõjutavad seda, kuidas neid hiljem kasutatakse. Kui mõni süsteem on üles ehitatud viisil, mis soosib liigset andmekogumist, tähelepanu ärakasutamist või kasutajate käitumise suunamist (eriti tuluteenimise eesmärgil), siis peitub eetiline probleem osaliselt juba selle disainis. Nii võib öelda, et kuigi tehnoloogia ei ole tingimata sünnipäraselt halb, võivad selle ülesehitus ja eesmärgid muuta selle moraalselt küsitavaks. 

Kuigi tehnoloogia ei ole a priori ei eetiline ega ebaeetiline, siis samaaegselt ei saa ka öelda, et see on täiesti väärtusvabak. Iga tehnoloogiline lahendus peegeldab mingil määral oma loojate valikuid, huve ja arusaamu sellest, mis on (neile) oluline. Seetõttu tuleks tehnoloogiat hinnata mitte ainult selle tehniliste omaduste, vaid ka ühiskondliku mõju põhjal. Just sellest sõltub, kas mingist uuendusest saab inimeste jaoks toetav vahend või hoopis uus probleemiallikas, või selle mõju muutub ajas.