Raamatuarvustus: "Algospeak"

Siinse blogi kõige viimase postitusena sooviksin jagada üht hiljutist lugemiselamust. Nimelt otsustasin kursuse tarbeks võtta ette raamatu, mis ilmus ühe TikToki sisulooja (Adam Aleksic ehk Etymology Nerd) sulest eelmisel aastal. Raamatu pealkiri on "Algospeak: How Social Media is Transforming the Future of Language" ja nagu nimigi viitab, käsitleb see seda, kuidas algoritmid ja sotsiaalmeedia mõjutavad keelt. Valisin selle raamatu kahel põhjusel. Esiteks see haakub mõnevõrra aine 5. nädala teemaga (võrgusuhtlus), teiseks, see teema tundus mulle huvitav, kuna olen isegi varem märganud, et sotsiaalmeedias kasutatakse teistsugust slängi.

Postituse pilt: Penguin Random House

1. Lühidalt raamatu sisust

Raamat räägib sellest, kuidas internet ja eriti algoritmipõhised platvormid mõjutavad meie keelt. Netikeel ei teki lihtsalt niisama kasutajate omavahelises suhtluses, vaid seda kujundavad tugevalt ka platvormide reeglid, range modereerimine ja soovitussüsteemid. Ühe ereda näitena toob Aleksic sõna unalive, mis on tekkinud osalt platvormide tsensuuri või sisupiirangute tõttu. Sellised väljendid näitavad, kuidas inimesed kohandavad oma keelt vastavalt sellele, mis sobituvad algoritmidega ega jää mõne keskkonna reeglite tõttu nähtamatuks.

Raamat ei piirdu ainult üksikute uute sõnade seletamisega, vaid arutleb ka selle üle, kuidas internet kujundab keelt. Teiste teemadena saab siit lugeda meemidest, nišikogukondadest, TikToki kõneviisidest, suunamudijate hääldusest ja sellest, kuidas lühivideoplatvormid õpetavad inimesi rääkima kiiremini, löövamalt ja äratuntavamalt. Seda kõike siis (peamiselt) ingliskeelse veebikeskkonna näitel. Minu meelest üks huvitavamaid mõtteid, mida raamat kaasa annab on see, et algoritmid ei jälgi ainult seda, mis meile meeldib, vaid need on hakanud ka ise kujundama meie eelistusi, identiteeti ja suhtlusviisi.

2. Raamatu positiivsed ja negatiivsed küljed

Mulle tundus raamatu tugevam külg see, et Aleksic oskab väga hästi nimetada nähtusi, mida paljud meist iga päev internetis näevad, aga millele ei pruugi me ise leida selget sõnastust või selgitust. Näiteks jäi kõlama mõte, et algoritmid soosivad lihtsustatud ja äärmuslikumaid versioone inimestest, subkultuuridest või naljadest. See omakorda aitab päris hästi mõista, miks veebis tekivad nii kiiresti korduvad stiilid ja mikronišid. Raamat on kirjutatud hoogsalt, lõbusalt ja lihtsalt ning seda on mugav lugeda ka neil, kes muidu pole harjunud inglise keeles lugema. Pelgasin alguses, et raamat puudutab ainult keeleteemasid, kuid tegelikult käsitleb see võrdlemisi palju ka digikultuuri.

Raamatul on ka mitu nõrkust. Ühe murekohana tooksin välja selle, et Aleksic toetub üsna palju enda kogemusele sisuloojana. Kuna ta on ka ise tuntud sisulooja, siis arusaadavalt on tal selle maailma kohta palju isiklikke tähelepanekuid. Samas see mõnikord muutub häirivaks, kui autor kipub mõnes kohas liiga palju kirjeldama enda suunamudija karjääri ehk raamat on natuke isegi autobiograafiline. Mõned osad, kus ta räägib oma videotest, jälgijatest jne, võivad tunduda vähem raamatu põhiteemaga seotud. Teiseks häiris mind natuke, et raamat on tugevalt kaldu ingliskeelse sotsiaalmeedia suunas. Kui palju mõjutavad algoritmid mõjutavad teisi keeli, sealt eriti ei selgu, kuigi Aleksic toob üksikuid näiteid ka teistest keeltest.

Lõpetuseks leian, et raamat sobib hästi öökapilugemiseks ja võibolla eriti neile, kes muidu ei kasuta TikTokki ja soovivad teada, mis seal täpsemalt toimub. Teema ise on hästi huvitav ning lugedes sain ka palju mõelda selle üle, kuidas tehnoloogia ei mõjuta ainult seda, mida me tarbime, vaid ka seda, kuidas me räägime, teeme nalja, esitleme end ja tajume ümbritsevat maailma. Huvitav oleks tulevikus näha, kas ja kui palju esineb seda algospeak'i ka eesti keeles.