Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu (13.02-20.02)

Samal ajal, kui Eesti ühiskond seisis silmitsi riigi taasiseseisvumisega kaasnevate muutustega, oli ülejäänud maailm tunnistajaks tehnoloogilisele läbimurdele, kui esmakordselt tutvus avalikkus veebiga. Kui veebiruum pärineb pigem uuemast ajastust ehk 1990. aastatest, siis interneti sugemed ulatuvad kaugemasse minevikku.

Selle nädala postituses heidan pilgu interneti varasemasse ajastusse ning tutvustan kahte toona kasutusele võetud nähtust, millest üks eksisteerib tänini ja on omamoodi edasi arenenud, teine seevastu on n-ö välja surnud.

Postituse pildid: Pexels, Unsplash

1. Nähtus, mis on jäänud minevikku - FidoNet

FidoNet oli arvutivõrk, mis võimaldab suhelda eri BBSide vahel. Lahendus pärineb küll 1983. aastast, kuid Eestis kogus populaarsust pigem 1990ndatel. FidoNeti eripära seisnes selles, et andmeid (nt postitusi, kirju, faile) sai edastada tavaliste telefoniliinide ja modemite kaudu. Lisaks sellele, et kasutajad said edastada teateid konkreetsetele isikutele, leidusid FidoNetis ka "konverentsid" ehk temaatilised grupid. Võrgus jagunes maailm mandrite alusel eri regioonideks ning igal regioonil olid omakorda piirkonnad - nii olid mandritel ja piirkondadel oma numbrid. Vaatamata FidoNeti populaarsusele jäi võrgu kasutus pigem lühiajaliseks, kuna 1990ndate lõpuks oli BBSide kasutus laiemalt hääbumas.

Kuigi FidoNeti kasutus on mulle võõras, saab mõningast aimu selle olemusest arvutiajakirjast .EXE. Näiteks 1993. aasta ühes numbris on huvitava faktina toodud see, et FidoNeti punktiga ühendumine toimus reeglina öösiti, sest päevasel ajal kasutati arvuteid töötegemiseks ning ka telefoniliinid olid koormatud. Nii võiski olla tavaline, et programmide tõmbamine ja kirjade saatmine toimus öisel ajal.

2. Nähtus, mis on kasutusel ka tänapäeval - emotikonid

Kõige levinuma teooria kohaselt "sündis" esimene emotikon (inglise keeles emoticon, mis on kokku pandud sõnadest emotion ja icon) 1982. aasta septembris, kui arvutiteadlane Scott Fahlmann tegi ettepaneku kasutada klahvikombinatsiooni :-), et väljendada sõnumis emotsiooni. Emotikonide vajadus oli põhjendatud, sest saadetavad sõnumid võisid olla mitmeti tõlgendatavad ja näokujutised aitasid mõista, kas sõnumi alatoon oli positiivne või negatiivne.

Emotikonid nähtusena on tänini küll kasutusel, kuid nende kõrvale on tekkinud ka uued kujutised. 1990ndatel hakkasid populaarsust koguma jaapanlaste kaomoji'd ehk näomärgid, millest omakorda arenesid välja tänapäeval laialdaselt kasutatavad emoji'd ehk piltmärgid. Kokkuvõttes aitasid emotikonid juba mitu kümnendit tagasi lahendada emotsioonide väljendamise vajaduse virtuaalsuhtluses.