Arendus- ja ärimudelid (16.04-24.04)

Ajal, mil vaba tarkvara on muutunud tavakasutaja jaoks üha nähtavamaks ja kättesaadavamaks, on huvitav vaadata lähemalt, kuidas sellised projektid tegelikult toimivad. Üheks heaks näiteks siinkohal on Ubuntu Linux. Tegemist on küllaltki tuntud ja laialt levinud operatsioonisüsteemiga, mis on rajatud avatud lähtekoodile. Seekordses blogipostituses kirjeldan ühe tarkvaraprojekti näitel, milline on üks selle tarkvara arendus- ning üks ärimudel. Valisin tarkvaraprojektiks just Ubuntu Linux'i, kuna see ühendab endas nii tehnilist arendust kui ka majanduslikku toimimist.

Postituse pilt: Unsplash

Näide tarkvaraprojektist: Ubuntu Linux

Ubuntu arendusloogika lähtub avatud ja hajusast koostöömudelist. Selle mudeli puhul on lähtekood avalik ning tarkvara arendusse saavad panustada erinevad osapooled, sh kogukonna liikmed, teiste vabavaraprojektide arendajad ja ettevõtte Canonical töötajad. Tänu sellele ei teki ja arene tarkvara ühe kinnise meeskonna sees, vaid laiemas koostöös, mis võimaldavad parandustel, uuendustel ja ideedel liikuda avalikult. Sellise lähenemise suurim tugevus seisneb selles, et arendus ei sõltu ainult ühest organisatsioonist, vaid teadmised ja vastutus jagunevad mitme osapoole vahel.

Ärimudeli poolest on Ubuntu puhul tähelepanuväärne selle teenuse- ja tugimudel. Kuigi süsteemi ennast saab tasuta alla laadida ja kasutada, teenib Canonical tulu mitmesuguste teenuste kaudu. Sinna alla kuuluvad näiteks tehniline tugi, turvauuendused, halduslahendused ning ettevõtetele suunatud lisateenused. See tähendab, et erinevalt klassikalisest tarkvaramüügist ei seisne äriline väärtus mitte programmi koopias, vaid selle töökindlas kasutamises ja professionaalses toetuses. Just selline lahendus on muutnud vaba tarkvara ka ettevõtete jaoks usaldusväärseks valikuks.

Üldjoontes leian, et Ubuntu on hea näide sellest, kuidas avatud arendusmudel ja teenuspõhine ärimudel võivad teineteist täiendada. Ühelt poolt võimaldab avatud koostöö tarkvara kiiremini arendada, parandada ja levitada, teisalt aga aitab tasuline tugi tagada projekti rahalise jätkusuutlikkuse. Seega ei tähenda vaba tarkvara üksnes ideelist avatust, vaid võib kujuneda ka täiesti toimivaks ja praktiliseks mudeliks, mis ühendab kogukondliku arenduse ning ärilise kestlikkuse.