Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini (10.04-16.04)

Selle nädala postituses heidan pilgu Eben Mogleni 1999. aasta artiklile "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" ning vaatan, kuidas on tema enam kui 20 aasta tagused hinnangud tänapäeval kehtivad. Mogleni tekst ei piirdu pelgalt Linuxi või vaba tarkvara edulooga, vaid püüab näidata, et digitaalne maailm muudab laiemalt ka senist arusaama omandist, loomingust ja autoriõigusest. Lisaks toon välja, milline tema väidetest pidas enim paika ning millise hinnanguga ta pigem eksis.

Postituse pilt: Unsplash

1. Tagasivaade autori hinnangutele

Mogleni käsitluse üks tugevamaid külgi seisneb selles, et ta tunnetas üsna varakult vaba tarkvara tegelikku potentsiaali. Tema hinnangul ei sünni kvaliteetne tarkvara üksnes range omandiõiguse ja ärilise kontrolli toel, vaid ka avatud koostöös. Just koostöö tulemusel saavad paljud arendajad täiendada ja parandada ühist koodi. Tagasiulatuvalt vaadates võib öelda, et selles osas oli Moglenil õigus - avatud lähtekood ei jäänud tühiseks nähtuseks, vaid sellest kujunes oluline osa interneti, serverite ja hiljem ka pilveteenuste ning mobiilsete süsteemide arengus.

Samas on Mogleni tekstis tunda ka ajastule omast optimismi. Kui vaba tarkvara edu osas osutus ta üsna ettenägelikuks, siis autoriõiguse tuleviku hindamisel läks ta minu meelest kohati liiga kaugele. Moglen vihjab, et vaba tarkvara tõus viib lõpuks vana autoriõiguse loogika hääbumiseni, kuid tegelikkuses pole autoriõigus ju kuhugi kadunud. Pigem on see kohanenud uute tehnoloogiliste muutustega.

Kokkuvõtteks ütleksin, et märkimisväärne osa Mogleni hinnangutest läks täppi, kuid mitte täielikult. Kõige veenvamaks osutus arusaam, et vaba tarkvara suudab pakkuda elujõulist alternatiivi traditsioonilisele omandipõhisele arendusmudelile. Samas ei toonud see kaasa autoriõiguse kadumist, vaid pigem olukorra, kus avatud lähtekood ja traditsiooniline autoriõigus eksisteerivad kõrvuti.

2. Kõige ekslikum vs. kõige paikapidavam väide

Kõige paikapidavamaks Mogleni väiteks võib pidada seda, et vaba tarkvara suudab luua suuri, keerukaid ja kvaliteetseid süsteeme ka ilma klassikalise omandimudelita. See mõte võis 1999. aastal tunduda paljudele liiga julge, kuid tänaseks on selle paikapidavus selgelt nähtav. Linuxi, avatud lähtekoodiga serverilahenduste ja mitmete teiste tehnoloogiate edu näitab, et hajus koostöö ei ole üksnes unistus, vaid täiesti toimiv ja mõjukas tootmisviis.

Kõige ekslikumaks Mogleni väiteks pean aga arusaama, et vaba tarkvara levik toob kaasa autoriõiguse hääbumise või täieliku kadumise. Tegelik areng on näidanud vastupidist; autoriõigus ei ole kadunud, vaid on jäänud alles ning kohanenud uue ajastuga. Nii võib öelda, et Moglen tabas väga hästi ära muutused tarkvara loomise viisides, kuid hindas üle nende muutuste mõju kogu autoriõiguse süsteemile.