IT proff...? (27.03-02.04)

Uues blogipostituses võrdlen, kuidas kõrvutuvad omavahel klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus- või kutsekõrgkoolidiplom ning erialane kutsetunnistus (näiteks mõni sertifikaat). Kirjeldan, millal minu hinnangul võiks mõnest diplomist/tunnistusest olla rohkem kasu kui mõnest teisest IT-tööturu kontekstis. Samuti arutlen lühidalt, millist rolli kannab Taltechi IT kolledž tulevaste IT-spetsialistide erialases ettevalmistuses.

Postituse pildid: Pexels, Taltech

1. Klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom vs. erialane kutsetunnistus

Klassikalist kõrgkoolidiplomit iseloomustab selle põhjalik ettevalmistus. Kõrgkooliõpingud kestavad pikemat aega ning nende käigus omandatakse nii praktilised kui ka teoreetilised IT-tööturule sisenemiseks vajalikud teadmised, kuigi klassikalises kõrgkoolis kipub õpingute rõhuasetus laskuma pigem teoreetilisel baasil. Lisaks eelmainitule omandatakse õpingute käigus ka muud olulised oskused, näiteks süsteemse analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskues. Klassikaline kõrgkoolidiplom annab minu hinnangul eelise ametikohtadel, mis on seotud juhtimise, arenduse või teadustööga, kus on vaja mõista IT-protsesside sisulist ja arengulist poolt.

Rakendus- või kutsekõrgkoolidiplom seevastu on olemuselt märksa praktilisem. Õppija ei tutvu niivõrd IT-valdkonna teoreetilise, kuivõrd rakendusliku poolega ning see annab hea baasi, et asuda uues töökohes kohe täitma konkreetseid tööülesandeid. Seega selline diplom annab eelise juhul, kui inimene soovib kiirelt asuda tööle ja õppida just neid teemasid ning oskuseid, mis on vajalikud tööülesannete täitmisel. Sellise hariduse omandab minu meelest üha rohkem IT-valdkonna spetsialiste tänapäeval.

Erialane kutsetunnistus hõlmab eeltoodud diplomite kõrval palju lühemaajalisi õpinguid ning on seetõttu spetsiifilise kasuga. Näiteks võidakse taotleda kutsetunnistust tööandja suunitlusel, kes soovib, et töötaja omaks mingit konkreetset tehnoloogilist pädevust, olgu selleks mõne platvormi, süsteemi või tööriista detailsem tundmine ja/või kasutusoskus. Muidugi võib inimene omandada kutsetunnistuse ka iseseisvalt, ilma tööandja signaalita. Sellisel juhul annab tunnistus tulevikus eelise olukordades, kus ametikohal nõutakse väga spetsiifilisi oskuseid, mille omandamiseks ei pea alustama õpinguid kõrgkoolis.

See, millal eelistada mõnda diplomit või tunnistust, on üsna ebamäärane ja oleneb suuresti sellest, mis ametikohale inimene siseneb. Klassikaline kõrgkoolidiplom on teaduslikum ja teoreetilisem, kuid samas üsna universaalne, võimaldades inimesel töötada eri ametikohtadel IT-valdkonnas. Rakendus- või kutsekõrgkoolidiplom on praktilisemat laadi ning annab hea tõuke, et siseneda kohe tööturule rakenduslikumale ametikohale. Erialane kutsetunnistus on seotud spetsiifiliste pädevuste omandamisega ega anna kohe eelise tööturul kõrgkoolidiplomite kõrval, kuid see võib täiendada kõrgkooliõpingutel omandatud teadmisi. Ideaalis võiks inimesel olla kõik kolm, et lüüa läbi tööturul, sest inimene õpib tegelikult terve elu. Kuid see on juba igaühe enda otsustada, millisest enesetäiendusest ta oma õpiteekonda alustada soovib. 

2. Taltechi IT kolledži roll IT-tööturul

Taltechi IT kolledž võiks olla see asutus, kus inimene saab soovi korral omandada nii klassikalist kõrgkoolidiplomit kui ka erialast kutsetunnistust. Seejuures on oluline, et nö klassikaline õpe ei piirduks teoreetilise baasi omandamisega, vaid õppekavad võiksid teha tihedat koostööd IT-valdkonna ettevõtete ning asutustega, kus tudengid saavad praktiliselt kätt proovida eri ametikohtadel. Sama koostöö ülikooli ja erasektori vahel võiks säilida ka selleks, et ülikool pakuks huvilistele kutsepädevust tõendavaid tunnistusi ning sertifikaate, lähtudes erasektori nõudlustest.