Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus (20.03-27.03)

Jätkates möödunud nädalal tõstatatud litsentside teemaga, keskendun tänases postituses kolme litsentsi - ärivaralise litsentsi, GNU GPL'i ja BSD litsentsi - puudustele ning eelistele. Samuti toon välja, millistes oludes võiks minu meelest iga litsents sobida Naatan Nohiku tarkvaraprojektiks.

Postituse pilt: Pexels 

1. Ärivaraline litsents

Ärivaralise litsentsi eripäraks on see, et selle lähtekood on suletud, mistõttu seda ei saa vabalt ei levitada ega edasi arendada. Kogu kontroll ning õigused on litsentsi omanikul, kes saab ise sätestada litsentsi kasutus- ja müügitingimused. Ühelt poolt võikski eelisena tuua välja litsentsi omaniku perspektiivi, kuna litsentsil on tugev äriline kaitse. Seevastu murekohaks on kasutaja perspektiiv, sest litsentsi kasutus on tugevalt reguleeritud, puudub paindlikkus ning kuna litsentsi kasutus on omanikust sõltuv, siis on oht, et konkreetne tarkvara võibki levida palju kitsamalt kui mõni avatud lähtekoodiga toode. 

Ärivaralist litsentsi võiks eelistada juhul, kui ettevõte soovib hoida toodet kinnisena ning teenida seekaudu tulu. Näiteks, kui ettevõte soovib luua toote, mis on unikaalne ning mida teised ei saa kopeerida, muuta ja vabalt levitada, vaid peavad selleks sisuliselt ostma ettevõtte luba. Ehk kokkuvõttes - nii nagu nimigi viitab - ärivaraline litsents sobiks Naatan Nohiku tarkvaraprojekti kõige paremini siis, kui projekti põhieesmärk on teenida litsentsi kaudu omale kasumit.

2. GNU GPL

Seevastu GNU GPL'i lähtekood on avatud, mistõttu kasutajad saavad seda vabalt kasutada, levitada ning edasi arendada. GNU GPL'i eripäraks on see, et samad õigused kehtivad ka lähtekoodist loodud edasiarendustele ehk ka uutele toodetele jääb kehtima vaba litsents. See tähendab aga, et kui keegi loob avatud lähtekoodist uue toote, siis ta ei saa seda muuta kinniseks omandvaraks. Just sellist avatust võiks nimetada ühtaegu litsentsi eeliseks ja puuduseks. GNU GPL ei pruugi sobida kasutajatele, kes soovivad kasutada avatud koodi kinnistes projektides, sest litsentsi olemus võib piirata selle ärilist kasutust.

Kõige paremini sobib GNU GPL juhtudeks, kus kasutaja soovib jätta tarkvara ning selle kõikvõimalikud edasiarendused vabaks. Samuti sobib see projektidesse, mille eesmärk pole arendada välja kinnine toode. Naatan Nohiku tarkvaraprojekt võiks eelistada GNU GPL'i, kui see soovib arendada toodet, mis järgib vaba tarkvara põhimõtteid.

3. BSD litsents

Sarnaselt GNU GPL'iga on ka BSD litsents paindlik - selle lähtekood on avatud ning seda saab igaüks muuta, levitada ja kasutada. Erinevalt GNU GPL'ist ei kandu BSD litsentsi õigused selle edasiarendustele edasi. Teisisõnu, kasutajatel on õigus lähtekoodu muuta ja arendada oma soovide järgi, kuid uut tooded saavad nad levitada kinnise tarkvarana. BSD litsentsi tugevuseks on selle sobivus eri tüüpi projektideks ning selle lai levikupotentsiaal. Kuid erinevalt näiteks ärivaralisest litsentsist ei saa algne litsentsi omanik määrata kasutustingimusi edasiarendustele, mida võikski nimetada konkreetse litsentsi põhiliseks puudujäägiks. 

BSD litsentsi eelistamine on õigustatud siis, kui soovitakse levitada lähtekoodi võimalikult laias ringis ning teha selle kasutus võimalikult lihtsaks. Nii võib toode olla atraktiivne avatud ja ka kinnistele projektidele. Naatan Nohiku tarkvaraprojekt võiks seega eelistada BSD litsentsi siis, kui projekt ei soovi reguleerida edasiarenduste õiguseid, vaid pigem sihib, et nende toode leiaks kasutust ning omaksvõttu võimalikult paljudes teistes tarkvaraprojektides.