Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber (13.03-20.03)

Selle nädala fookuses on intellektuaalomandi küsimus IT valdkonna kontekstis. Lähtudes WIPO ehk Rahvusvahelise Intellektuaalomandi Organisatsiooni sõnastatud intellektuaalomandimudelist tutvustan, milline mudeli komponent toimib minu silmis nüüdisajal kõige paremini ning milline seevastu vajaks täiendavat edasiarendust.

Postituse pildid: Pexels

1. Kõige paremini toimiv intellektuaalomandimudeli komponent 

Kuivõrd on keeruline välja tuua üks selgelt eristuv mudeli komponent, siis minu meelest kuuluvad paremini toimivate sekka kindlasti litsensid. Litsentside suurim tugevus on nende paindlikkus ja kohandatavus, kuna just litsensi omanikel on vabadus teha otsuseid litsentsi kasutusõigus üle ning neid ei reguleeri seaduslikud õigused. Näiteks, kui keegi soovib kasutada mingit olemasolevat litsentsiga tehnoloogilist lahendust uue lahenduse arendamiseks, siis saab algse lahenduse omanik määrata, mis tingimustel ta oma tehnoloogiat lubab kasutada. Nii võidavad minu hinnangul mõlemad osapooled - litsentsi taotleja saab kasutada kellegi teise lahendust seaduslikult, samas litsentsi omanik saab kontrollida, kuidas see kasutus välja nägema hakkab.

Samuti võiks litsentside postiivse joonena tuua välja selle, et need soodustavad koostööd eri osapoolte vahel ning kellegi looming pole enam ainuomand, vaid ühisvara. Omamoodi kasulikud on kõikvõimalikud avatud litsentsiga lahendused, kuna toetavad uute tehnoloogiate kiiret teket, levikut ning edasiarendust. Seega lisaks sellele, et litsensid on paindlikud, on need ka mõne teise komponendiga võrreldes vägagi kättesaadavad.

2. Muutmist vajav intellektuaalomandimudeli komponent

Seevastu autoriõigused on küll üks nendest intellektuaalomandimudeli komponentidest, mis tänapäevasel AI-ajastul vajaksid täiendavat läbivaatust. Nimelt autoriõiguse keskseim probleem on see, et sellel on aegunud ülesehitus, mis ei vasta enam täielikult tänapäeva vajadustele. Eriti ilmneb see juhul, kus kellegi loomingule on määratud väga pikk kaitseaeg, mis piirab selle vabamat kasutamist. Siinkohal meenubki probleem raamatutega, kuna kirjandus on laias laastus autoriõigustega kaitstud. See aga tähendab, et tekste ei saa vabalt kasutada digiteeritud kujul, näiteks keelemudelite arendamisel, või kui see võimalus tekib, siis on teos juba aegunud. Praegusel info kiire leviku ajastul on oluline, et ka minevikus talletatud info leviks sama laialdaselt ja kiiresti.

Mineviku loomingu kõrval on sama suure küsimärgi all ka tänapäeva looming. AI-ajastul on kerge taastoota olemsolevat loomingut, mida võime näiteks näha muusikavaldkonnas. Kui keegi teeb tehisintellekti abiga laulu, kus kasutatakse mõne laulja häält (aga ta pole seda laulu ise oma häälega salvestanud), siis võib tekkida küsimus, et kellele kuuluvad selle laulu õigused. Internetis saab ka kiirelt kopeerida ja levitada kellegi loomingut, mistõttu üks hetk kaob ka jälg sellest, kellele looming algselt üldse kuuluski.