Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (24.04-30.04)

Nii, nagu tehnoloogia areng muutis arvutid ajapikku kitsast spetsialistide töövahendist igapäevaseks abivahendiks, nii tõusis üha olulisemaks ka küsimus, kuivõrd mugav ja arusaadav on inimesele eri veebikeskkondade kasutatavus. Veebikasutatavus ei tähenda üksnes seda, et leht näeb hea välja, vaid ka seda, kui kiiresti saab kasutaja aru, kuidas süsteem toimib, kuivõrd hõlpsasti ta leiab vajaliku info ning kui sujuvalt ta oma tegevused tehtud saab. Seetõttu on kasutatavus tihedalt seotud nii tehnilise toimivuse kui ka üldise kasutuskogemusega. Uue nädala postituses toongi kaks näidet - ühe positiivse ning ühe negatiivse - kasutatavusest veebis.

Postituse pildid: Pexels

1. Positiivne kasutatavuse näide

Heaks näiteks kasutatavusest veebis võib pidada hästi üles ehitatud veebipoodi. Kui avalehel on selged kategooriad, otsing töötab loogiliselt, filtrid aitavad valikut kitsendada ning ostukorv on igal hetkel nähtav, muutub ostuprotsess kasutaja jaoks arusaadavaks ja lihtsaks. Selline lahendus toetab hästi Jakob Nielseni kirjeldatud õpitavuse ja tõhususe põhimõtteid, sest ka esmakordne külastaja saab üsna kiiresti aru, kuidas soovitud tooteni jõuda. Lisaks tänu selgele ülesehitusele mõjub veebileht usaldusväärsuselt ja muudab kasutuskogemuse meeldivamaks.

Olulist rolli mängib samuti ka veakindlus. Kui kasutaja jätab mõne kohustusliku välja täitmata või teeb valiku, mis ei sobi, aitab selge ja konkreetne veateade selle puudujäägi kiiresti parandada. Samuti toetab head kasutatavust see, kui süsteem ei kaota vea korral ostukorvi sisu ära ning kasutaja ei pea kogu tegevust otsast peale alustama. Niisugused lahendused võivad tunduda justkui väikeste detailidena, kuid just need mõjutavad suuresti seda, kas veebikeskkond mõjub kasutajale ligipääsetavana või tekitab temas kasutatavust puudutavate puudujääkide tõttu frustratsiooni.

2. Negatiivne kasutatavuse näide

Negatiivse näitena võib seevastu tuua halvasti üles ehitatud veebilehe. Kehval veebilehel on näiteks oluline info on peidetud keerulise menüüstruktuuri taha, tekst on liiga väike ja raskesti loetav, lingid ei eristu piisavalt selgelt. Sellises keskkonnas ei pruugi kasutaja mõista, kust vajalikku teenust või infot otsida, ning isegi lihtne tegevus muutub aeganõudvaks. Kui sellele lisanduvad veel segased veateated, kehv mobiilivaade või halb värvikontrast, siis leht ei arvesta Nielseni komponentidest korraga nii tõhususe, rahulolu kui ka õpitavusega. Suurest frustratsioonist on inimene niisiis sunnitud veebilehelt lahkuma. See näitab hästi, et veebikasutatavus ei ole pelgalt kujundusküsimus, vaid mõjutab otseselt seda, kas kasutaja jõuab soovitud eesmärgini või mitte.