iOS 26.4 versiooniuuendus

Järjekordses vabade teemade postituses keskendun iOS operatsioonisüsteemi kõige uuemale, 26.4 versiooni uuendusele. Olen ise juba aastaid kasutanud Apple'i seadmeid ning ootan alati huviga nendega seotud uuendusi. Ostsin ka paari kuu eest uue iPhone'i, sest viimatised uuendused ei toiminud enam nii hästi vanemate mudelitega. iOS 26 uuendus tuli välja möödunud aasta sügisel ning versioon 26.4 umbes kuu aega tagasi ehk tänavu märtsi lõpus.

Postituse pilt: Emojipedia

Ülevaade suurematest iOS 26.4 uuendustest

iOS 26.4 on pigem praktiline vaheuuendus, kui et suuremat sorti funktsioonihüpe. Apple avaldas selle 24. märtsil 2026 ning ametliku kokkuvõtte järgi keskendub värskendus kasutuskogemuse silumisele, ligipääsetavusele, turvalisusele ja mõnele väiksemale, aga nähtavale lisale.

Minu arvates kõige silmatorkavamaks uuenduseks on ilmselt uued emotikonid ja mõned mugavusparandused meedia tarbimisel. Apple toob iOS 26.4-ga klaviatuurile kaheksa uut emoji't ning muudab subtiitrite ja pealdiste seadete leidmise lihtsamaks, sest need on nüüd meedia vaatamisel selgemini kättesaadavad. Need muutused pole küll n-ö revolutsioonilised, kuid igal juhul teevad telefoni igapäevase kasutamise sujuvamaks. Uute emoji'de ülevaate leiab näiteks Emojipediast. Üks pisiuuendus hõlmab ka kasutusmugavust, täpsemalt nende inimeste suhtes, kes on ekraaniliikumise puhul väga tundlikud. Apple märgib, et funktsioon Reduce Motion vähendab iOS 26.4-s usaldusväärsemalt Liquid Glassi animatsioone. Minu jaoks on Reduce Motion üks kasulikemaid funktsioone iPhone'ides, kuna see võimaldab telefoni lugeda ka liikvel olles. Mul endalgi on ebamugav lugeda midagi telefonist näiteks bussisõidu ajal, kuid see funktsioon oluliselt lihtsustab seda.

Lisaks toob iOS 26.4 kaasa toe AirPods Max 2 kõrvaklappidele. See peegeldab hästi Apple’i tavapärast lähenemist, mille kohaselt tarkvarauuendus ei paranda ainult süsteemi ennast, vaid parendab ka seadmete vahelist koostööd. Arendajatele on samal ajal oluline, et iOS 26.4 versiooniga kaasneb uuendus Foundation Models raamistikule, mille kohta Apple ütleb, et see parandab juhiste järgimist ja tööriistade kasutamise võimekust. See tähendab, et uuendus ei paista välja ainult ekraanil, vaid mõjutab ka seda, kuidas järgmise põlvkonna rakendused iPhone’is käituvad. Mõned pisiuuendused hõlmavad turvalisust. Apple’i turvaparanduste leht kinnitab, et iOS 26.4 sisaldab mitme komponendi parandusi, sealhulgas näiteks 802.1X, curli, Find My, Kerneli ja WebKiti valdkonnas. Praktikas tähendab see, et isegi kui uued funktsioonid ei tundu väga suured, aitavad vaheversioonid parandada järjepidevalt erinevaid pisitõrkeid. See teeb seadmekasutuse väga sujuvaks ning mitmed bug'id ei jää pikalt häirima.

Igal juhul on iOS 26.4 üks tavapärane hooldusuuendus, mis tõi kaasa näiteks uued emoji'd, lihtsama ligipääsu subtiitrite seadetele, parem liikumise vähendamise toe, AirPods Max 2 ühilduvuse ja hulga turvaparandusi. Üldjoontes leian, et iOS 26 tervikuna on suur edasiminek eelmisest ehk iOS 18 versioonist, seda nii esteetilisest kui ka praktilisest vaatenurgast.

PlayStation 5 järjekordne hinnatõus

Jätkan enda valitud teemade käsitlusega ning seekord soovin tutvustada üht mõni aeg tagasi portaalis Geenius silma jäänud uudist. Nimelt tuli välja, et PlayStation 5 tabas järjekordne hinnatõus. Olles ise usin PlayStation'i toodete kasutaja, olin mõnevõrra üllatunud, miks konsoolid järsku kallinesid.

Postituse pilt: Pexels

1. Hinnatõusu võimalikud tagamaad

Uudises kirjeldati, et Sony teatel tõusevad alates 2. aprillist 2026 PlayStation 5 konsoolide hinnad. Euroopa turul hakkab tavaline PS5 maksma 649,99 eurot (eelnev hind 544 eurot), digitaalne versioon 599,99 eurot (enne 464) ning PS5 Pro juba 899,99 eurot (varem 821). Samuti kallineb PlayStation Portal, mille hind tõuseb umbes 226 eurolt 249,99 eurole. Sellised hinnamuutused on minu meelest põhjendamatult kõrged ja võivad pärssida kasutajate ostuhuvi. 

Kõige rohkem torkab silma PS5 Pro uus hinnatase. Kuigi ametlik eurohind jääb napilt alla tuhande euro, tähendab see paljude ostjate jaoks juba sisuliselt neljakohalist väljaminekut, eriti kui juurde arvestada lisatarvikud või mängud. Konsool, mis pidi olema entusiastidele mõeldud võimsam valik, muutub nüüd veelgi selgemalt kõrgema klassi tooteks, mida on kohati taskukohasem soetada juba järelturult. Lisaks teeb murelikuks teeb asjaolu, et PS5 hinnatõusust tulenevalt prognoositakse PlayStation 6 hinnaks ligikaudu 1000 eurot.

Ametlikult põhjendab Sony hinnatõusu jätkuva survega globaalses majanduskeskkonnas. Ettevõtte sõnul oli see vajalik samm, et jätkata kvaliteetsete ja uuenduslike mänguelamuste pakkumist. Samas võib hinnatõusu taga olla ka see, et mälukiibid kallinevad ja nende saadavus on piiratud. Mäluturul on surve kasvanud eelkõige seetõttu, et tootjad eelistavad suunata suurema kasumiga kiipe tehisintellekti ja andmekeskuste sektorisse. See tähendab, et tarbeelektroonika tootjad, sh mängukonsoolide valmistajad, peavad leppima kallimate komponentide ja pingelisema tarneahelaga. Lisaks on viimase aja geopoliitilised konfliktid mõjutanud ka pooljuhtide tootmiseks vajalike toorainete kättesaadavust.

Hinnatõus on mingis mõttes üllatav, sest tavaliselt muutuvad konsoolid oma elutsükli jooksul odavamaks, mitte kallimaks. PS5 põlvkonna puhul joonistub vastupidine trend: mitmes piirkonnas on hindu tõstetud korduvalt. See peegeldab hästi, kui ebatavaline on praegune tehnoloogiaturg, kus tootmiskulud, komponentide nappus ja geopoliitilised surved ajavad hindu üles isegi aastaid pärast toote turuletulekut.

2. Mõju konsoolide müügile

Mängurite vaatest tähendab see, et uue PlayStationi ost muutub taas veidi raskemaks otsuseks. Need, kes on seni lootnud, et hinnad ajapikku langevad, peavad ilmselt ootusi ümber hindama. Vähemalt praegu näitab turg, et tehisintellekti buum ja kiibitootmise pinged ei mõjuta ainult andmekeskusi ja suurfirmasid, vaid jõuavad üsna otseselt ka mängukonsoolide hinnasildile. Ilmselt PS toodete müük ei hääbu, sest inimesed tihti kohanevad hinnamuutustega, kuid kaldun arvama, et pikemas perspektiivis võib oodata kahte stsenaariumit. Variant A kohaselt ostjate hulk järk-järgult väheneb, variant B kohaselt seavad kasutajad Sonyle suuri ootused toodete kvaliteedi osas. Igal juhul hinnatõus toob kaasa tagajärgi, ent aeg näitab, kas pigem halbu või häid.

Muljeid Televent 2026 ürituselt

Lisaks e-ITSPEA 2026 ainekursuse iganädalastele teemadele jagan blogis mõtteid ka muust erialaga seonduvast. Vabalt valitud teemadest soovin esimesena jagada muljeid ühelt tööalaselt ürituselt, millest võtsin osa umbes kuu aja eest.

Postituse pilt: Facebook (Telegrupp)

Telegrupp Seminar 2026: lühiülevaade ja muljed

13. märtsil 2026. aastal osalesin Telegrupp Seminar ehk Televent 2026 üritusel, mis toimus Tallinna Kultuurikatlas. Üritus toimus tänavu kümnendat korda ning selle teemaks oli "The Future Starts Today – 10 Years of Innovation and Beyond”. Sattusin üritusele tööandja kaudu ning see oli esimene kord, kui sain osaleda niivõrd suuremahulisel tehnoloogia-alasel üritusel. Üritus tõi kokku erinevad tehnoloogiaeksperdid, tootjad, partnerid ja ettevõtete otsustajad ning pakkus põhjalikku ülevaadet sellest, millised teemad on hetkel kõige aktuaalsemad IT-, side- ja süsteemiintegratsiooni valdkonnas. Programmi sisustas enam kui 30 tuntud tootja demo-ala ning 27 ettekannet, kus käsitleti tehnoloogia arengusuundi, praktilisi rakendusi ja strateegilisi valikuid tulevasteks aastateks.

Minu jaoks seisnes ürituse kasu selles, et ma ei pidanud olema pelgalt kuulaja rollis. Kohapeal sai näha erinevaid lahendusi lähemalt, suhelda tootjate esindajate ja tehniliste spetsialistidega ning mõista, kuidas mitmesuguseid tehnoloogiaid päriselt kasutatakse. Silma jäi ka see, kuivõrd lai oli seminaril käsitletud teemadering: alates turvalisusest ja IT-infrastruktuuri automatiseerimisest kuni tehisintellekti rakendamiseni igapäevatöös. Väärtuslik oli ka kogu seminaril valitsenud õhkkond. Kuna kohal olid nii kliendid, partnerid kui ka rahvusvahelised tehnoloogiapakkujad, tekkis palju sisukaid arutelusid ja võimalusi kogemuste vahetamiseks. Tihe arutelu ja kogemustevahetus toimus nii demo-aladel kui ka ettekannete järgselt. See näitas hästi, kui oluline on tehnoloogiavaldkonnas lisaks teadmistele ka koostöö, sest just vahetu suhtlus aitab kaasa uute ideede ja lahenduste tekkimisele.

Üldjoontes jättis Telegrupp Seminar 2026 väga positiivse mulje ja loodetavasti saan sellest osa võtta ka tuleval aastal. See ei olnud lihtsalt seminar, vaid sisukas eri osapoolte vaheline kohtumispaik. Minu jaoks andis see päev parema arusaamise valdkonnast, uusi mõtteid ning võimaluse näha oma tööd laiemas ja tulevikku suunatud vaatevinklis.

Arendus- ja ärimudelid (16.04-24.04)

Ajal, mil vaba tarkvara on muutunud tavakasutaja jaoks üha nähtavamaks ja kättesaadavamaks, on huvitav vaadata lähemalt, kuidas sellised projektid tegelikult toimivad. Üheks heaks näiteks siinkohal on Ubuntu Linux. Tegemist on küllaltki tuntud ja laialt levinud operatsioonisüsteemiga, mis on rajatud avatud lähtekoodile. Seekordses blogipostituses kirjeldan ühe tarkvaraprojekti näitel, milline on üks selle tarkvara arendus- ning üks ärimudel. Valisin tarkvaraprojektiks just Ubuntu Linux'i, kuna see ühendab endas nii tehnilist arendust kui ka majanduslikku toimimist.

Postituse pilt: Unsplash

Näide tarkvaraprojektist: Ubuntu Linux

Ubuntu arendusloogika lähtub avatud ja hajusast koostöömudelist. Selle mudeli puhul on lähtekood avalik ning tarkvara arendusse saavad panustada erinevad osapooled, sh kogukonna liikmed, teiste vabavaraprojektide arendajad ja ettevõtte Canonical töötajad. Tänu sellele ei teki ja arene tarkvara ühe kinnise meeskonna sees, vaid laiemas koostöös, mis võimaldavad parandustel, uuendustel ja ideedel liikuda avalikult. Sellise lähenemise suurim tugevus seisneb selles, et arendus ei sõltu ainult ühest organisatsioonist, vaid teadmised ja vastutus jagunevad mitme osapoole vahel.

Ärimudeli poolest on Ubuntu puhul tähelepanuväärne selle teenuse- ja tugimudel. Kuigi süsteemi ennast saab tasuta alla laadida ja kasutada, teenib Canonical tulu mitmesuguste teenuste kaudu. Sinna alla kuuluvad näiteks tehniline tugi, turvauuendused, halduslahendused ning ettevõtetele suunatud lisateenused. See tähendab, et erinevalt klassikalisest tarkvaramüügist ei seisne äriline väärtus mitte programmi koopias, vaid selle töökindlas kasutamises ja professionaalses toetuses. Just selline lahendus on muutnud vaba tarkvara ka ettevõtete jaoks usaldusväärseks valikuks.

Üldjoontes leian, et Ubuntu on hea näide sellest, kuidas avatud arendusmudel ja teenuspõhine ärimudel võivad teineteist täiendada. Ühelt poolt võimaldab avatud koostöö tarkvara kiiremini arendada, parandada ja levitada, teisalt aga aitab tasuline tugi tagada projekti rahalise jätkusuutlikkuse. Seega ei tähenda vaba tarkvara üksnes ideelist avatust, vaid võib kujuneda ka täiesti toimivaks ja praktiliseks mudeliks, mis ühendab kogukondliku arenduse ning ärilise kestlikkuse.

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini (10.04-16.04)

Selle nädala postituses heidan pilgu Eben Mogleni 1999. aasta artiklile "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" ning vaatan, kuidas on tema enam kui 20 aasta tagused hinnangud tänapäeval kehtivad. Mogleni tekst ei piirdu pelgalt Linuxi või vaba tarkvara edulooga, vaid püüab näidata, et digitaalne maailm muudab laiemalt ka senist arusaama omandist, loomingust ja autoriõigusest. Lisaks toon välja, milline tema väidetest pidas enim paika ning millise hinnanguga ta pigem eksis.

Postituse pilt: Unsplash

1. Tagasivaade autori hinnangutele

Mogleni käsitluse üks tugevamaid külgi seisneb selles, et ta tunnetas üsna varakult vaba tarkvara tegelikku potentsiaali. Tema hinnangul ei sünni kvaliteetne tarkvara üksnes range omandiõiguse ja ärilise kontrolli toel, vaid ka avatud koostöös. Just koostöö tulemusel saavad paljud arendajad täiendada ja parandada ühist koodi. Tagasiulatuvalt vaadates võib öelda, et selles osas oli Moglenil õigus - avatud lähtekood ei jäänud tühiseks nähtuseks, vaid sellest kujunes oluline osa interneti, serverite ja hiljem ka pilveteenuste ning mobiilsete süsteemide arengus.

Samas on Mogleni tekstis tunda ka ajastule omast optimismi. Kui vaba tarkvara edu osas osutus ta üsna ettenägelikuks, siis autoriõiguse tuleviku hindamisel läks ta minu meelest kohati liiga kaugele. Moglen vihjab, et vaba tarkvara tõus viib lõpuks vana autoriõiguse loogika hääbumiseni, kuid tegelikkuses pole autoriõigus ju kuhugi kadunud. Pigem on see kohanenud uute tehnoloogiliste muutustega.

Kokkuvõtteks ütleksin, et märkimisväärne osa Mogleni hinnangutest läks täppi, kuid mitte täielikult. Kõige veenvamaks osutus arusaam, et vaba tarkvara suudab pakkuda elujõulist alternatiivi traditsioonilisele omandipõhisele arendusmudelile. Samas ei toonud see kaasa autoriõiguse kadumist, vaid pigem olukorra, kus avatud lähtekood ja traditsiooniline autoriõigus eksisteerivad kõrvuti.

2. Kõige ekslikum vs. kõige paikapidavam väide

Kõige paikapidavamaks Mogleni väiteks võib pidada seda, et vaba tarkvara suudab luua suuri, keerukaid ja kvaliteetseid süsteeme ka ilma klassikalise omandimudelita. See mõte võis 1999. aastal tunduda paljudele liiga julge, kuid tänaseks on selle paikapidavus selgelt nähtav. Linuxi, avatud lähtekoodiga serverilahenduste ja mitmete teiste tehnoloogiate edu näitab, et hajus koostöö ei ole üksnes unistus, vaid täiesti toimiv ja mõjukas tootmisviis.

Kõige ekslikumaks Mogleni väiteks pean aga arusaama, et vaba tarkvara levik toob kaasa autoriõiguse hääbumise või täieliku kadumise. Tegelik areng on näidanud vastupidist; autoriõigus ei ole kadunud, vaid on jäänud alles ning kohanenud uue ajastuga. Nii võib öelda, et Moglen tabas väga hästi ära muutused tarkvara loomise viisides, kuid hindas üle nende muutuste mõju kogu autoriõiguse süsteemile.

IT juhtimine ja riskihaldus (02.04-10.04)

Aprillikuu teise nädala fookuses on IT juhtimine ning sellega haakuvalt keskendun postituses IT-juhi eri rollidele. Võrdlen kahte tuntud juhti, üks välismaalt ning üks Eestist, kes eristuvad üksteisest selle poolest, et nad esindavad erinevaid juhtimisrolle. Neist esimene esindab nn arengumootori (change agent) juhitüüpi, teine aga teavitaja/suhtleja (communicator) rolli. Kui arengumootor ajab taga innovatsiooni ning on uuendusmeelne, siis suhtleja oskab tõhusalt levitada, süstematiseerida ja tõlgendada infot eri osapoolte vahel.

Postituse pildid: The Science Christian Monitor, Äripäev

1. Esimene juhitüüp: arengumootor (change agent)

Arengumootori juhitüüpi esindavad väga hästi Apple'i juhid, kellest kuulsaim on vaieldamatult Steve Jobs. Jobsi juhtimisstiili iseloomustab tugev visioon ja soov muuta olemasolevaid lahendusi elegantsemaks ning tõhusamaks. Tänu Jobsi juhtimisele kujunes Apple'ist ettevõtte, mis ei kohanenud pelgalt turuga, vaid kehtestas uusi standardeid ning tõi turule seninägematuid toodeid. Selline lähenemine tähendas, et keskenduti innovatsioonile. mis muutsid kasutajate käitumist ning ootusi tehnoloogia suhtes; nõnda sai ka Apple'ist hinnatud tootja, mis on paljude kasutajate seas populaarne ka pärast Jobsi surma. Arengumootori rollis oskas Jobs näha suuremat pilti ja viia ellu mõneti ebatavalisi muutuseid, mis omakorda tähendas ka, et ta oli valmis tegema riske..

Samas kaasnes sellise juhtimisstiiliga ka teatud jäikus ja nõudlikkus. Jobs oli tuntud kõrgete ootuste poolest ning eeldas, et meeskond suudab viia ellu tema visiooni. See näitab, et arengumootori roll ei seisne mitte üksnes ideede genereerimises, vaid ka nende jõulises realiseerimises. Selline lähenemine võib olla väga tulemuslik, kuid eeldab tugevat liidrit, kes suudab keerulistes, suisa konfliktsetes olukordades teha kindlameelseid ja samas jätkusuutlikke otsuseid.

2. Teine juhitüüp: teavitaja või suhtleja (communicator)

Seevastu Taavi Kotka liigitaksin suhtleja-tüüpi IT-juhiks. Tema tegevus Eesti riigi IT-juhina oli suures osas seotud erinevate osapoolte ühendamisega ning digilahenduste mõtestamisega laiemale avalikkusele. Kotka ei tegelenud üksnes tehniliste lahenduste arendamisega, vaid tema vastutus oli ka selgitada, miks need lahendused on vajalikud ning kuidas need mõjutavad ühiskonda tervikuna. Selline roll eeldab head suhtlemisoskust ja võimet kohandada sõnumit vastavalt sihtrühmale.

Kotka tugevusena võiks välja tuua tema võime luua arusaadav ja sidus sõnum tehnoloogia ümber. Ta aitas kujundada arusaama digiriigist kui millestki loomulikust, samas väga vajalikust, mis omakorda soodustas uute lahenduste kasutuselevõttu. Seetõttu võib teda pidada juhiks, kelle mõju ei põhine niivõrd tehnilisel detailitäpsusel või innovaatilisusel (mis iseloomustaks näiteks Steve Jobsi), vaid pigem selgel kommunikatsioonil ja oskusel suunata inimesi ühise eesmärgi poole.

IT proff...? (27.03-02.04)

Uues blogipostituses võrdlen, kuidas kõrvutuvad omavahel klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus- või kutsekõrgkoolidiplom ning erialane kutsetunnistus (näiteks mõni sertifikaat). Kirjeldan, millal minu hinnangul võiks mõnest diplomist/tunnistusest olla rohkem kasu kui mõnest teisest IT-tööturu kontekstis. Samuti arutlen lühidalt, millist rolli kannab Taltechi IT kolledž tulevaste IT-spetsialistide erialases ettevalmistuses.

Postituse pildid: Pexels, Taltech

1. Klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom vs. erialane kutsetunnistus

Klassikalist kõrgkoolidiplomit iseloomustab selle põhjalik ettevalmistus. Kõrgkooliõpingud kestavad pikemat aega ning nende käigus omandatakse nii praktilised kui ka teoreetilised IT-tööturule sisenemiseks vajalikud teadmised, kuigi klassikalises kõrgkoolis kipub õpingute rõhuasetus laskuma pigem teoreetilisel baasil. Lisaks eelmainitule omandatakse õpingute käigus ka muud olulised oskused, näiteks süsteemse analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskues. Klassikaline kõrgkoolidiplom annab minu hinnangul eelise ametikohtadel, mis on seotud juhtimise, arenduse või teadustööga, kus on vaja mõista IT-protsesside sisulist ja arengulist poolt.

Rakendus- või kutsekõrgkoolidiplom seevastu on olemuselt märksa praktilisem. Õppija ei tutvu niivõrd IT-valdkonna teoreetilise, kuivõrd rakendusliku poolega ning see annab hea baasi, et asuda uues töökohes kohe täitma konkreetseid tööülesandeid. Seega selline diplom annab eelise juhul, kui inimene soovib kiirelt asuda tööle ja õppida just neid teemasid ning oskuseid, mis on vajalikud tööülesannete täitmisel. Sellise hariduse omandab minu meelest üha rohkem IT-valdkonna spetsialiste tänapäeval.

Erialane kutsetunnistus hõlmab eeltoodud diplomite kõrval palju lühemaajalisi õpinguid ning on seetõttu spetsiifilise kasuga. Näiteks võidakse taotleda kutsetunnistust tööandja suunitlusel, kes soovib, et töötaja omaks mingit konkreetset tehnoloogilist pädevust, olgu selleks mõne platvormi, süsteemi või tööriista detailsem tundmine ja/või kasutusoskus. Muidugi võib inimene omandada kutsetunnistuse ka iseseisvalt, ilma tööandja signaalita. Sellisel juhul annab tunnistus tulevikus eelise olukordades, kus ametikohal nõutakse väga spetsiifilisi oskuseid, mille omandamiseks ei pea alustama õpinguid kõrgkoolis.

See, millal eelistada mõnda diplomit või tunnistust, on üsna ebamäärane ja oleneb suuresti sellest, mis ametikohale inimene siseneb. Klassikaline kõrgkoolidiplom on teaduslikum ja teoreetilisem, kuid samas üsna universaalne, võimaldades inimesel töötada eri ametikohtadel IT-valdkonnas. Rakendus- või kutsekõrgkoolidiplom on praktilisemat laadi ning annab hea tõuke, et siseneda kohe tööturule rakenduslikumale ametikohale. Erialane kutsetunnistus on seotud spetsiifiliste pädevuste omandamisega ega anna kohe eelise tööturul kõrgkoolidiplomite kõrval, kuid see võib täiendada kõrgkooliõpingutel omandatud teadmisi. Ideaalis võiks inimesel olla kõik kolm, et lüüa läbi tööturul, sest inimene õpib tegelikult terve elu. Kuid see on juba igaühe enda otsustada, millisest enesetäiendusest ta oma õpiteekonda alustada soovib. 

2. Taltechi IT kolledži roll IT-tööturul

Taltechi IT kolledž võiks olla see asutus, kus inimene saab soovi korral omandada nii klassikalist kõrgkoolidiplomit kui ka erialast kutsetunnistust. Seejuures on oluline, et nö klassikaline õpe ei piirduks teoreetilise baasi omandamisega, vaid õppekavad võiksid teha tihedat koostööd IT-valdkonna ettevõtete ning asutustega, kus tudengid saavad praktiliselt kätt proovida eri ametikohtadel. Sama koostöö ülikooli ja erasektori vahel võiks säilida ka selleks, et ülikool pakuks huvilistele kutsepädevust tõendavaid tunnistusi ning sertifikaate, lähtudes erasektori nõudlustest.